Meie eripära

Muna Liisa munad tulevad puhta loodusega Lõuna-Eestist Põlvamaalt. Meie eripära seisneb selles, et meie kanad saavad kogu oma põhilise toidu siitsamast, ümberkaudsetelt põldudelt, kohalike põllumeeste kasvatatud viljast. Hea toit on põhjus, miks Muna Liisa kanad munevad nii häid mune.

Kanade keskmine lennukiirus on hämmastavad 15 km/h.

Meie munategu

See käib meie kanade käes ludinal. Jah, päris vabalt mööda hoovi nad meil ringi ei jookse, aga farmis, kus nad saavad olla kuivas ja soojas, oleme loonud neile eluoluks parimad võimalikud tingimused. Meie endi tööde-tegemiste, ehk munade kontrollimise, sorteerimise ja pakendamise hõlbustamiseks oleme aga soetanud oma farmi tänapäevaseima tehnika ja moodsaimad seadmed.

Külmkapi ukse küljes loksumine ei ole tegelikult munadele kasulik.

Meie inimesed

Kuna kanadel pole käsi, siis ise nad endale süüa ette tõsta ja mune karpi panna ei saa.

Sama lugu on munaga. Ega see muna päris ise end ikka ära paki ja poodi jaluta. Seepärast toimetavad nii kanalas olevate kui ka sealt tulnud munadega meil sellised toredad inimesed.

Ats Muna Liis

Ats

Hoiab kanalad töös ja munad müügis.

Aili Muna Liis

Aili

Hoiab munade pakendamisprotsessi kontrolli all.

Endla Muna Liis

Endla

Hoiab laod korras nagu Norras.

Gunnar Muna Liis

Gunnar

Hoiab kanade nokaesise hea ja paremaga täidetuna.

Helbe Muna Liis

Helbe

Hoiab munade kvaliteedil silma peal.

Julia Muna Liis

Julia

On meie hoitud pesamuna.

Leo Muna Liis

Leo

Hoiab viljakoormad ja kõik muu laadimist vajava alati laadituna.

Mairo Muna Liis

Mairo

Hoiab viljaveo toimivana iga ilmaga.

Kanad on türannosauruse kõige lähemal olevad elus sugulased.

MEIE ELUVIIS

Meie eluviis on lihtne ja maalähedane, nii nagu see päriselt maal ongi. Meie kanad saavad vajamineva sööda siitsamast oma kandi põldudelt ja põllud enda tarviliku rammu jällegi meie kanadelt. See tähendab, et kõik, mis kana pugust läbi käib ja üle jääb, läheb kenasti samadele põldudele rammuks tagasi. Muidugi selleks, et saaksime väetisena kasutada võimalikult palju seda va loomulikku. Tänu sellele on meie põldudelt saadav vili puhas ja toitaineterikas, mis tähendabki, et Muna Liisa munad on samuti toitvad ja maitsvad. Loomulikul moel.

Ühe tibu üleskasvatamiseks kulub ca 6 kg täisväärtuslikku sööta. Kana vajab ühe muna jaoks 120 grammi sööta ja ligikaudu 300 ml vett. See võib tõuti erinev olla, aga meil käib asi niimoodi. Ka sõltub munaloomise protsess pidamisviisist ja veel umbes sajast faktorist. Sööt viibib seedekanalis heal munejal kanal umbes 2–3 tundi, hauduvatel kanadel aga pikemalt, kuni 11 tundi. Kanal on kaks magu: lihasmagu ja näärmemagu. Lihasmaos on kivikesed sööda jahvatamiseks ning näärmemagu on ainult selleks, et immutada söödamass erinevate seedenõredega. Edasi läheb toit soolestikku, mille eri osades imenduvad toitained verre.

Kanale peab sööda kas jahvatama või peeneks muljuma. Kana pugu ehk lihasmao ehitus on küll selline, mis suudab terad ära jahvatada, kuid seda kivikeste kaasabil. Seega on kivikesed kanale eluliselt vajalikud. Nende abil saab ta toidu seeditavaks muuta. Lihasmagu on kaetud sarvjate plaatidega, mis kaitsevad seda teravate kivikeste vigastuste eest. Lihasmaos toit purustatakse ja viiakse edasi soolestikku, kus toimub toitainete edasine omastamine. Veega on teine lugu, kana vajab vett, kuid ei pissi. (Teate ju küll: laps räägib siis, kui kana pissib.) Asi on selles, et kanadel puudub kusepõis. Kanadel on kaks neeru ja kaks kusejuha, mis suubuvad soole lõppossa ehk kloaaki. Kusi kui selline on ainult vedelam mass, mis väljutatakse kloaagist koos roojaga.
Kanasõnnik sobib väga hästi väetiseks. Selles leidub küllaltki suures koguses aminohappeid, kuid nende seas on vähe metioniini ehk aminohapet, mis sisaldab väävlit. Sõnnikus olevat fosforit suudavad aga taimed seniste uurimustööde alusel omastada peaaegu täielikult. Kanasõnniku laotamisel on seda lõhna ikka tunda. Kõige parem on kanasõnnik kõigepealt kompostida ja siis põllule laotada. Tulevikus on plaanis hakata kanakakat väärtuslikuks kompleksväetiseks granuleerima.
Et saada hea saak ja kanadele meelepärane tera, tuleb teada põllu hingeelu: seda, milline on põllumaa väärtus ehk boniteet, milline pH ja mis on ajalooliselt põllul kasvanud. Tähtis on just järjepidevus: milline vili või külv millisele saagile peab järgnema. Ülitähtsad on selleks mullaproovid, mida peab võtma iga viie aasta tagant, samuti tuleb põlde saadud tulemuste põhjal sõnniku ja muu väetisega turgutada. Lõuna-Eesti mulla happelisuse tõttu on väga oluline ka lupjamine, mis muudab küll mulla pH sobivaks, aga põllupidamise samal ajal kulukamaks. Hoolimata sellest kasutame ainult kohalike põllumeeste kasvatatud vilja.
Kana sööb meie tingimustes kõige rohkem nisu, vähemal määral otra ja kaera, mis tulevad kõik kohalikult põllult. Kohalik põllusaak moodustab söödast ca 75%. Lisanditest ei saa me läbi sojašroti, linakoogi, päevalillekoogi, rapsiõli ja mineraalaineteta. Ainult nii saab kasvatada terve ja tugeva ning hea muneja kana, kelle toidulaual on olemas kõik vajalikud toitained, vitamiinid ja mineraalid.

Kana sööb

Kana kakab

Kaka läheb väetiseks

Vili kasvab põllul

Viljast saab sööt

Klõpsa tegevusel ja loe lähemalt!

Meie liisa munad

Kanal läheb ühe muna valmistamiseks aega 24 kuni 26 tundi.

  • Pisikesed S
  • PARAJAD M
  • PIRAKAD L
  • MUNA-HIIGLASED XL

Pisikesed munad (S-suurus)

100 g toodet sisaldab keskmiselt

  • Energiat

    540kJ/129kcal

  • Rasvu

    8,9 g

  • millest küllastunud rasvhapped

    2,5 g

  • Süsivesikuid

    0,8 g

  • millest suhkrud

    0,6 g

  • Valke

    12,8 g

  • Soola

    0,30 g

  • Klass A ∙ Suurus

    < 53 g

10 tk karbis

10 tk karbis

Munad

PARAJAD M PARAJAD MUNAD

100 g toodet sisaldab keskmiselt

  • Energiat

    540kJ/129kcal

  • Rasvu

    8,9 g

  • millest küllastunud rasvhapped

    2,5 g

  • Süsivesikuid

    0,8 g

  • millest suhkrud

    0,6 g

  • Valke

    12,8 g

  • Soola

    0,30 g

  • Klass A Suurus M

    53-63 g

6 tk karbis

15 tk karbis

Munad
Munad
Munad

PIRAKAD MUNAD (L-suurus)

100 g toodet sisaldab keskmiselt

  • Energiat

    540kJ/129kcal

  • Rasvu

    8,9 g

  • millest küllastunud rasvhapped

    2,5 g

  • Süsivesikuid

    0,8 g

  • millest suhkrud

    0,6 g

  • Valke

    12,8 g

  • Soola

    0,30 g

  • Klass A Suurus L

    63-73 g

6 tk karbis

15 tk karbis

Munad
Munad

MUNA-HIIGLASED (XL-suurus)

100 g toodet sisaldab keskmiselt

  • Energiat

    540kJ/129kcal

  • Rasvu

    8,9 g

  • millest küllastunud rasvhapped

    2,5 g

  • Süsivesikuid

    0,8 g

  • millest suhkrud

    0,6 g

  • Valke

    12,8 g

  • Soola

    0,30 g

  • Klass A Suurus XL

    >73 g

4 tk karbis

10 tk karbis